Sildiarhiiv: domeenid

Kohus : Eesti Interneti Sihtasutus EI TÄIDA avalikku ülesannet!

Kohus : Eesti Interneti Sihtasutus EI TÄIDA avalikku ülesannet!

 

…esikohal avalikud huvid, mitte mingisugused arusaamatud erahuvid või mingisugused muud motivatsioonid, sest internet on tänapäeval väga tugev julgeolekut puudutav infrastruktuur.

Niimoodi vastas meie Vabariigi tollane minister Parts küsimusele .ee domeenide kohta. 2011 a ütles Juhan Parts Riigikogu infotunnis järgmist: „Aga me saame seda laiendada institutsioonidega, kes esmalt suudavad demonstreerida, et nendel on esikohal avalikud huvid, mitte mingisugused arusaamatud erahuvid või mingisugused muud motivatsioonid, sest internet on tänapäeval väga tugev julgeolekut puudutav infrastruktuur. Me peame nägema ka riiki, riigi huve. Me peame kõike, mis on seotud ühe või teise domeeni ja selle .pri-ndusega, vaatama ka läbi riigi julgeoleku prisma, küberruumi turvalisuse seisukohast. Sealt tulevad väga paljud nõuded, mida ei ole võimalik enam kellegagi läbi arutada, sest järeleandmine nendes nõuetes tähendab järeleandmist küberturvalisuses.”

03.08.2017 tuli teade, et Riigikohus ei võta minu kassatsioonikaebust menetlusesse, sellest tulenevalt jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus Haldusasja number 3-15-1050.  Millest järeldub, et Eesti Interneti Sihtasutus (EIS) EI TÄIDA avalikku ülesannet. Sellisele otsusele jõudis halduskolleegium kooseisus : Eesistuja V. Saarmets, liikmed M. Altnurme ja V. Lapimaa. Kohtuotsus on olnud üksmeelne, vähemalt ei ole otsusesse märgitud, et keegi oleks jäänud eriarvamusele, või oleks kuidagi teisiti mõelnud. Fail on leitav siit.

Otsus on risti vastupidine Tallinna Halduskohtu varasemale otsusele(fail siin) (3-15-1050), mis leidis, et EIS TÄIDAB avalikke ülesandeid.

2011 aastal rääkis MKM nagu ühest suust, et EIS täidab avalikke ülesandeid. Tuletame meelde, et siis oli vaja saada .ee registri õigused Lippmaadelt kätte! Kas Lippmaad oleks andnud õigused mingi orgaisatsiooni kätte, kes ei täida avalikke ülesandeid?  2015/2016/2017 aastaks on MKM unustanud kõik. MKM-i töötajaid on tabanud amneesia, kõik on ununenud. MKM-i töötaja tõusis Ringkonnakohtus püsti ja ütles, “toetame EIS-i apellatsioonkaebust ning jääb asjas varasemalt esitatud seisukohtade juurde.”

Kaua see kõik kestis? Alguse sai see kõik aastal 2015 ( 25.02.2015) kui esitasin Eesti Interneti SA-le (EIS) teabenõude, milles palusin väljastada .ee-lõpuliste tippdomeenide nimekiri sama päeva seisuga. EIS keeldus 09.03.2015 kirjaga nr 2-3/2015.8 nimekirja väljastamast, kuna EIS ei olevat teabevaldaja ja nõutud teave ei ole avalik teave.

Mis see kõik maksis? Lisaks 2,5 aastale kohtus käimisele, läks see minule maksma u. €2500 minu juristikulusid. Lisaks maksin kinni EIS kohtukulusid €4000 ulatuses. EIS esindas advokaadibüroo Sorainen eesotsas C.Ginteriga – jah see sama C. Ginter, kes figureerib ka EIS domeenivaidluste komisjonis.  Soraineni arved EIS-ile olid €16900EUR.

Mis asi on avalik ülesanne? Avaliku ülesande definitsiooni seaduses ei ole, kuid kohtupraktikast ja õiguskirjandusest tuleneb, avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded, või ülesanded, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (3-3-4-1-10). Avalikuks ülesandeks muutub teenus seega siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (3-3-1-19-14, p 12).

Miks siis EIS ei täida avalikku ülesannet (kohtu arvates) ? Probleem peitub selles, et EIS-ile ei ole seadusega pandud kohustus täita avalikke ülesandeid! Sellepärast nad ei täida ka avalikke ülesandeid.

Mina pigem küsiks, et kas Riigi (MKM-i) TEGEMATA töö on piisav põhjendus, et EIS ei täida avalikke ülesandeid?

Tooksin välja mõned punktid, mida mainisin ka oma kassatsioonikaebuses.

1). Tallinna Ringkonnakohus on vähemalt käesoleval juhul asunud seisukohale, et riigiasutus (MKM) võib teatud juhtudel kontrollida ja juhtida tegevusi, mis ei ole avalik ülesanne, eks siis tegeleda millegagi, mis ei ole seadusega ettenähtud.

2). Andmekaitse Inspektsioon on 28.02.2011 ja 15.04.2015 teinud täpselt samade asjaolude puhul risti vastupidised otsused. – Hea halduse ja õiguskindluse põhimõtete kohaselt oleks AKI pidanud kaebaja vaide rahuldama ja kohustama EIS-i väljastama kaebajale .ee-lõpuliste tippdomeenide nimekiri, nagu tehti seda 2011. aastal. Samade asjaoludega asjades peab haldusorgan tegema sama otsuse. Vaide rahuldamata jätmisel on AKI kasutanud samu põhjendusi, kuid jõudnud vastupidisele järeldusele. Sellisena võib AKI olla rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

3). Halduskohtust jäi meelde selline punkt: Nähtub juba Vabariigi Valitsuse korraldusest, et sihtasutuse loomiseks anti sissemaksena 200 000 krooni. Riik on riigivara käsutamisel seotud enda kehtestatud reeglitega, sealjuures riigivara-seadusega. Sihtasutuse loomise eesmärk on v ara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (sihtasutuste seaduse § 1 lg 1). Riigivaraseaduse § 10 lg 1 kohaselt valitsetakse riigi-vara:

1)           riigivõimu teostamiseks;

2)           muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil;

3)           tulu saamiseks;

4)           reservina säilitamiseks.

Kohtule ei ole teada ning EIS ega MKM ei ole põhjendanud, et EISile eraldatud vara kasutataks tulu saamiseks või reservina säilitamiseks. Seega on EISile eraldatud vara valitsemise eesmärgiks üksnes riigivõimu teostamine või muu avalik eesmärk, millest tuleneb ka ilmselgelt avaliku ülesande iseloom. Ei ole mõistlik eeldada, et EISile eraldatud vara kasutatakse mõnel muul, seaduses sätestamata ja seega lubamatul eesmärgil.

Kes või mis on EIS? Eesti Interneti Sihtasutus (Eesti Interneti SA) asutati 2009. aasta 13. veebruaril. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus ja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Eesti Interneti SA on Eesti Internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon, kelle põhikirjalised ülesanded on:

1.Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas, sealhulgas Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN) ja teiste asjaomaste organisatsioonide ees.

2.Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine ning nende registreerimise korraldamine internetikogukonna, sealhulgas riigi ühistes huvides.

3.Eesti maatunnusega domeenininimede reeglite ja tasude kehtestamine.

4.Domeeninimede infosüsteemide ja registrite pidamine ning nende kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine.

 

5.detsembril 2011 jõustunud põhikirja p3.9. kohaselt on EIS-i nõukogul kuus (6) liiget, kes kõik nimetab ja kutsub tagasi majandus- ja kommunikatsiooni minister. Seega EIS-i puhul on üheselt tegemist ühe ametniku (mis omakorda on täidetav poliitilise otsuse alusel) – majandus- ja kommunikatsiooniministri – poolt kontrollitava juriidilise isikuga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole EIS-i puhul tegemist „Eesti Internetikogukonna“ (millist juriidiliselt ei eksisteeri) esindajaga. Seda enam, et MTÜ Eesti Interneti Kogukond on ennast korduvalt vastandanud EIS-i tegevusele ning MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kutsus juunis 2011 tagasi kõik oma esindajad EIS-i nõukogust. Lisaks sellele muudeti MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul EIS-i põhikirja selliselt, et MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ei pea EIS-i nõukogusse oma liikmeid nimetama.

EIS ei täida enda ülesannet hallata domeeninimekirja vabatahtlikult. Riik lõi EIS-i konkreetsete ülesannete täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et EISi poolt .ee lõpulise domeeniregistri pidamise puhul on oma olemuselt tegemist avaliku teenuse osutamise ehk avaliku ülesande täitmisega AvTS § 5 lg 2 mõistes, mis on aga õiguslikult ebapiisavalt reguleeritud ja seetõttu pole Andmekaitse Inspektsioonil võimalik kohustada EISi teabenõuet AvTS-i alusel täitma.

Plussina võin välja tuua, et EIS ei olnud siiani tulnud selle peale, et domeenidel peaks olema ka pärimisõigus. Tundub, et kui halduskohtunik (K. Sullin) juhtis nende tähelepanu sellele, siis tulevikus on võimalik domeene ka pärida. Vähemalt Hr. Sibul presenteeris seda mõtet Ringkonnakohtus juba enda mõttena. Ma soovitan üldse lugeda K. Sullini põhjendusi halduskohtu otsuses. Ligi 12 lehekülge väga head lugemist ja põhjendusi. Fail on leitav siin.

Siin me siis nüüd oleme! On loodud sihtasutus, mis haldab Eesti rahvusdomeeni (.ee) (domeeni, mis peaks nagu kuuluma Eesti rahvale) ja samas ta EI TÄIDA avalikke ülesandeid. Igaüks võib teha sellest omad järeldused. Kõige rohkem hämmastab mind, et kui aastal 2011 leidsid nii AKI kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), et EIS teostab avalikku ülesannet domeeniregistri pidamise näol. AKI leidis vaideotsuses, et avaliku ülesande täitmine jääb alati avalikuks, hoolimata sellest, kui mitmele isikule ja mis vormis on see edasi delegeeritud. MKM tõdes, et EIS on eraõiguslik juriidiline isik, kuid täites avalikke ülesandeid, mis on riigi poolt SA luues antud ja põhikirjas sätestatud, kohaldub talle siiski avaliku teabe seadus. Täpselt sama on leidnud õiguskantsler enda 2007. a ülevaates, kus kirjutab, et domeenidega seonduv on avalik ressurss ning lähtuda tuleb avalikust huvist.

Kas asi on nüüd selge? Minu jaoks pole küll midagi selge. Ma ei saa siiani aru, kui MKM-ile pole pandud seadusega kohustust tegeleda .ee domeeniregistri pidamisega, siis MILLE ALUSEL ta seda TEEB? Mille alusel ta kontrollib EIS-i? kas “Vabast tahtest” ? Kas selline asi on üldse võimalik?

Eesti kõrgeim kohus on otsustanud, või noh vähemalt teinud määruse, et see asi ei vaja rohkem arutamist, siis soovin kõigile edu ja ikka rohkem domeene ja ma isiklikult siiski usun, et ka see kohtuotsus tasub ennast kunagi hiljem ära. Ma veel ei tea küll kuidas…

Loodame, et järgmisel majandus-ja kommunikatsiooni mistril ei teki mõtet sulgeda EIS ja lasta .ee domeenil “ISE” reguleeruda ja meil ikka lastakse .ee domeeni registreerida nii palju kui soovime.

 

Failid:

Halduskohtu otsus

Ringkonnakohtu otsus

Kassatsioonikaebus

Riigikohus – menetlusse mittevõtmise määrus

 

G. Veidenberg

Share